Muutusi ja muutumatusi

Ritva Nauha

Aila Kotilainen:
Mul on mälestusi suvistelt kokkutulekutelt terve mu elu ajalt, sest seal käimist peeti oluliseks juba minu lapsepõlvekodus – ja sama oli ka minu enda perekonnas. Ainult mõnel suvel olen ma oma väikeste lastega koju jäänud.

Minu kõige varasemad mälestused on Ylivieska Suviselt kokkutulekult 1950. aastast, kuid täpsemad mälestused on mul Kuopio kokkutulekust 1957. aastast. Mäletan, kuidas mu ema õmbles ise voodilinadest telgi, mis riputati nööridega puude külge. Me magasime vastu maad ja oli külm. Plastikut ei olnud, nii et me saime ka märjaks. Igaühele meist lastest anti tekk, mida kokkutulekul kasutada, ja me kandsime kogu reisi vältel samu riideid. Ema ja isa võtsid kodust kaasa lihtsat toidumoona, mis säiliks võimalikult hästi: leiba, võid, petipiima ja väga suure kalakoogi (savo rahvustoit). Kokkutulekuala söögikohtades me ei raatsinud käia. Minu lapsepõlve suvistel kokkutulekuel olid kõik olulised kohad lähedal. Kuskile ei olnud pikk maa jalutada ja lapsed ei pidanud muretsema, et nad võiksid ära eksida.

Mäletan Ylivieska Suvist kokkutulekut 1963. aastal eriliseks, sest sain sinna koos oma abikaasa Anttiga minna. Meie pulm oli olnud paar nädalat varem, 15. juunil. Tollal meie, noorpaar, ööbisime kooli koridoris lainepapi peal. Erilist varustust polnud – meil oli kaasas vaid üks voodilina. Külmus oli sageli “külaliseks” meie Suviste kokkutulekute majutuskohtades.

Pudasjärve Suviselt kokkutulekult 1972. aastal mäletan, et olin oma perega haagiselamus vee lähedal. Toona uppus üks ajateenija kokkutuleku ajal, aga kuumuse tõttu soovisime vees end kastmas käia. Tihtipeale väsis meie seltskond ära ja kodutee võis alata varem kui plaanitud.

Ükskord isa Antti ei jaksanud tagasiteed korraga sõita, vaid hakkas magama. Üks lastest oksendas, nii et otsustasin koos magava seltskonnaga edasi sõita, kuigi ka mina olin väsinud. Mäletan, kuidas pidin alati oma tähelepanu koguma, kui tagant tuli auto, et lasta sellel mööda sõita. Hännilänsalmi silla juures mõtlesin, kas hakkan ise ka magama, kuid jätkasin siiski – ja jõudsime edukalt mööda ka Kämäri mäest. Kui jõudsime õue, hakkasid teised ärkama ja ma ohkasin neile, et nad pole kunagi nii ohtlikul sõidul olnud kui praegu. Mulle tundub ikka veel, et seal pidi olema palju kaitseingleid tee peal.

Minu enda pere reisid Suvisele kokkutulekule 1970. ja 1980. aastatel, siis kui oli palju väikseid lapsi ja elu väga kiire, tehti tavaliselt veoautoga, mis tavaliselt oli poe kasutuses. Antti ja poisid ehitasid sellest elamuauto, kus oli magamislavitsad, vähemalt üks pulkvoodi ning kapp nõude ja toidu jaoks. Mäletan, et see “elamuveoauto” pidi enne iga reisi saama nimismehe heakskiidu, et inimesi saaks ka tagaosas vedada, aga me saime alati loa. Veoautos oli piisavalt ruumi asjakohase varustuse jaoks, mida me reisil kasutasime. Sageli oli suvine reis reede õhtust pühapäevani, sest poest oli raske rohkem vabaid päevi võtta. Siiski oli reis alati oodatud ja ettevalmistust väärt.

Suve puhkusereis oli alati ajastatud nii, et see langes kokku Suvise kokkutulekuga. Muid reise väga ei tehtud. Mäletan, et mõnikord – väga harva – ühendati Suvise kokkutuleku reisiga ka mõni teine puhkekoht. Üks selline oli 1975. aasta Turu Suvise kokkutuleku ajal, kui me külastasime Turu lossi. Tollal meie 10. laps oli sündinud maikuus.

Mulle tundub, et tänapäeval elavad inimesed Suvisel kokkutulekul nagu eramajades. Teenused on aasta-aastalt paremaks läinud. Näiteks ei pea enam kasutama laste mähkmete jaoks marli, mida varem leotati ämbrites ja seejärel pesti kätepesukohas ning kuivatati näiteks puude oksadela.

Tänapäeval meeldib mulle kodus Suvise kokkutuleku saateid kuulata. Tunnen rõõmu sellest, et saan kogu aeg jutlusi kuulata ja kõik vaheaja saated on ka väga toredad. Ma püüan ka kodused tööd teha nii, et need ei kattuks jutlustega. Pärast abikaasa surma olen käinud ühe korra suvisel kokkutulekul kohapeal – Kauhavas 2023. aastal. Ööbisin poja pere haagiselamus. Tuleva suve Suvise kokkutuleku kohta ei oska ma veel midagi öelda, kuid praegu on mul tunne, et kodusel Suvisel kokkutulekul on kindlasti hea olla.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi praktilised asjad on palju muutunud, on kokkutulek ise, laulmine, usklike osadus ja tunne sellest, et taevas on ligi, jäänud samaks.

Avaldatud ajakirjas Päivämies 20.1.2026

Kauhava suvise kokkutuleku suunas Suvel 2026 korraldatakse Suvine kokkutulek Kauhavas. Kokkutulekuala ehitamine läheb intensiivsemaks kevadel ja suve lähenedes. Kommunikatsioonitoimkonna blogisari annab ülevaate Suvise kokkutuleku ettevalmistustest ja mõtetest nende taga.